Vennad Karamazovid. I osa

Fjodor Dostojevski viimaseks jäänud romaani „Vennad

Karamazovid” (1880) keskseks teemaks on isade edasielamine oma poegades.

Tegevustik keerleb provintsiaadlike Karamazovite perekonna ümber. Fjodor

Karamazov kehastab kõike negatiivset: ta on liiderlik, toores ja salakaval.

Neidsamu jooni kannab endas ka vanim poeg Dimitri, ent alatuse kõrval on ta

suuteline ka täielikuks eneseohverduseks. Poeg Ivan on tõe eest võitleja, kes

usub, et tee headuse juurde käib jumala salgamise kaudu. Ka noorim poeg Aljoša

unistab headusest, ent tema meelest tuleneb see religiooni ja andestamise

ühendusest. Need maailmavaated põrkuvad tegelikkusega, kui vana Karamazovi

sohilaps, perekonna teener Smerdjakov viib kohutaval ja ootamatul moel ellu

Ivani idee õilsast mässust. Vendade elu ja ideed põimuvad lahendamatute

vastuolude puntraks.

„Vennad Karamazovid” on justkui tihendatud kokkuvõte kõigist ideedest,

millega kirjanik oma loomingus tegeles. Läbivateks teemadeks on karistus ja

lunastus, ohjeldamatu kirg ja kõlvatus, usk, vabadus ja armastus. Romaani uue

tõlke eesti keelde on teinud kogenud ja tunnustatud tõlkija Virve Krimm

(1938), kes on eestindanud Tolstoi, Turgenevi jpt vene klassikute, nagu ka

Dostojevski teoseid. Romaan „Vennad Karamazovid” ilmub kahes köites.